Kampaaniast

“Siilisõbralik Tartu linn” on kampaania, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust linnas elavatest siilidest ja suunata inimesi siilide elutingimusi Tartu linnas paremaks muutma.
Kampaania toimub Tartu LIFE ROHEringi projekti raames ja kampaaniasse panustavad ka Eesti Metsloomaühing, Tartu Ülikool ja Tartu linn.

Autor: Virge Võsujalg

Siilid Eestis

Paljud inimesed ei pruugi olla kursis, et Eestis leidub lausa kahte liiki siile. Enamik meist on kohanud harilikku siili, kes on levinud üle Eesti, kaasa arvatud ka saartel. Tegelikult võib Eesti lõunapoolsetel aladel kohata ka kaelussiili.

Kuidas harilikul siilil ja kaelussiilil vahet teha?

Kaelussiilil on harilikust siilist tumepruunim karvkate näopiirkonnas ning silma juurest alla jooksev valge triip. Mõnikord saab kaelussiili harilikust siilist eristada ka tema heledama kõhualuse või kurgu all oleva valge krae põhjal. Ka okkad on kaelussiilil tihti tumedamad.

Vasakul pool on näha harilik siil ja paremal kaelussiil. Autorid: Eesti Metsloomaühing ja Reno Ramon Künnapuu

Siilid linnades

Siilidele meeldib elada inimtekkelistes elupaikades, näiteks parkides ja aedades. Seetõttu leidub neid palju just linnades. Siilidele meeldivad kõige rohkem just parkide ja aedade metsikumad alad, kuhu on mõnus varju pugeda ja pesa ehitada. Lisaks leidub seal ka rohkem putukaid, vihmausse, tigusid ja konni, kellest siilid peamiselt toituvad. Siilid on aiaomaniku suureks sõbraks, hoides kontrolli all aiataimi kahjustavate putukate ja tigude arvukuse.

Siile ohustavad linnades autod, koerad, muruniidukid (eriti robotniidukid) ja järsu põhjaga veekogud, kust nad ei suuda välja ronida. Siilidele ei mõju hästi ka aedade ja parkide liigne korrastamine ja kemikaalid ja siili käiguradadele jäävad tõkked, näiteks aiapiirded.

Põnevaid fakte siilide kohta:
● Siil elab umbes 3-aasta vanuseks, kuid Taanist on leitud ka üks 16-aastane väärikas loomake.
● Täiskasvanud siilil on keskmiselt 6000 okast.
● Siilid oskavad ujuda.
● Siilid on öö- ja hämarikuloomad, liikudes ringi peamiselt öösiti.
● Talveune ajal langeb siilide kehatemperatuur suviselt 34 kraadilt vaid 4-6 kraadini.
● Siilide talveuni kestab Eestis oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini.
● Siilid on immuunsed ussimürgi vastu, mistõttu saavad nad toituda ka näiteks rästikutest.
● Siilipojad on sündides pimedad ja valgete pehmete okastega.
● Öö jooksul võib siil toiduotsingul läbida mitu kilomeetrit.
● Eesti Metsloomaühingu vabatahtlike juurde jõuab igal aastal ravile üle 500 vigastatud siili.

Autor: Eesti Metsloomaühing

Kuidas olla linnas siili sõber?

1. Aeglusta aedade vahelistel tänavatel autoga sõites kiirust. Hämaras on siilid liikvel. Tänavaületusel saab viga ja hukka palju linnas tegutsevaid siile.
2. Jäta oma aeda üks metsik nurk. Siilile meeldivad lehe- ja oksa- ning kompostihunnikud.
3. Ole ettevaatlik niitmisel ja trimmerdamisel. Kontrolli enne niitmist, ega kõrgema muru sees siili ei ole. Robotniiduk tuleks ööseks kinni panna.
4. Raja oma aiale siilivärav. Selleks lõika oma aiapiirdesse 13x13cm auguke, mille kaudu siil saab aedade vahel vabalt liikuda, et endale toitu või kaaslast otsida.
5. Kasvata aias kodumaiseid taimi. Sellega toetad liigirikkust ning aitad rikastada ka siili toidulauda.
6. Väldi taime- ja putukamürkide kasutust aias. Siil ja tema pojad on aia tippkiskjatena mürkidele väga tundlikud.
7. Siilile pole üldjuhul vaja lisatoitu pakkuda. Võid siilile aeda panna aga madala kausi puhta veega. Piima ära kindlasti paku, sest see teeb siilidel kõhu lahti.
8. Hoia oma koeral silm peal. Siili ja koera kohtumisel saavad tõenäoliselt viga mõlemad.
9. Aita teadlastel koguda andmeid siilide kohta Tartu linnas. Märgi kohatud siil üles PlutoF GO loodusvaatluste rakenduses, et saaksime üheskoos linna siilidele paremaks elupaigaks teha!
10. Anna teada vigastatud siilist: Eesti Metsloomaühing, tel 5632 2200, info@metsloom.ee

Kuidas luua siiliväravaid?

Kui siil sinu aia alt läbi ei pääse, tuleks aiapiirde sisse rajada siilivärav.

Esmalt vali siilivärava jaoks sobiv koht. Siilivärava parim asukoht on kahe maja vahelises aiapiirdes. See võimaldab siilidelt ohutult ja lihtsasti aedade vahel ringi liigelda, sattumata tänavale.

Kui elad vaiksemal tänaval ja sinu tänavapoolse aiapiirde ääres ei ole kohe autotee, vaid roheala, võid siilivärava teha ka tänava poole.
Siiliväravat on lihtne teha. Selleks lõika oma aiapiirdesse 13x13cm auguke, kasutades puidust aiapiirde puhul näiteks käsisaagi või võrkaia puhul kääre.

Millised aiad on siilisõbralikud?

1. Ühes siilisõbralikus aias võiks olla parasjagu metsikust. Siilidele meeldivad lehe- ja oksa- ja kompostihunnikud ja kõrgem rohi.
2. Aias võiks olla siilidele madal veekauss puhta veega. Sellest täiesti piisab, sest aiaomanikul ei ole vaja siilile üldjuhul lisatoitu pakkuda. Nii ei muutu siilid inimtoidust sõltuvaks ega levita omavahel baktereid.
3. Robotniiduk tuleks ööseks kindlasti kinni panna, et see siile nende öistel ringkäikudel vigastada ei saaks. Ettevaatlik peaks olema ka niitmisel ja trimmerdamisel ja kontrollida enne, et ega kõrgema rohu sees parajasti siili ei ole.
4. Kui tahad, et siilid sinu aias elaks, tuleks vältida taime- ja putukamürkide kasutamist. Need on mürgised ka siilide jaoks. Siilid aitavad sul ise aiakahjuritega võidelda, hoides kontrolli all aiataimi kahjustavate putukate ja tigude arvukuse.
5. Siilisõbralikus aias kasvab palju kodumaiseid taimi. See toetab aia liigirikkust ning aitab rikastada ka siili toidulauda.
6. Siilid tahavad aedade vahel vabalt ja ohutult ringi liikuda. Neile meeldivad aiad, mille alt nad niisama läbi mahuvad või aiapiirde sisse rajatud siilivärava kaudu sisse ja välja liikuda saavad.
7. Siilidele meeldivad laugete servadega veesilmad, nt tiigid. Sellistes veekogudes saavad nad joomas käia ja veest ka ohutult välja ronida.
8. Siilid ja koerad hästi läbi ei saa ja kohtumisel saavad tõenäoliselt viga mõlemad. Siilisõbraliku aias tuleks koeral silm peal hoida.